Saturday, February 10, 2018

Meenutusi kehvadest aegadest toitumise osas

Jalutamine on üks tore tegevus. Igasugused head ja ehk mitte nii head mõtted tulevad. Vahel tahaks lausa kirja panna, aga kohe ei saa ja proovid seda järgmisel päeval teha.

Tuli meelde mu vist tolle aja täieliku 0 punkti seis, mil kukkusin toitumise osas läraki põrandale ja ajud voolasid vist välja. Igasugune normaalne mõtlemine kadus. Milline oli minu käitumismuster mu dieedi ajal?

No näiteks. Tellisin eksole toitumiskava ja oi joppen, kui kinni ma sellesse jäin. Kirjas oli "söö iga x aja tagant" ja seda ma otsest mõttes minutilise täpsusega tegin. No võtsin toitumisvahedeks nt 3.5 tundi. Ja nii pidigi olema. Ma vahtisin kella nagu segane, et millal ma tohin süüa järgmist toidukorda ja kui kell kukkus, süstisin kööki või võtsin oma toidukarbi välja. Vahet polnud, kas mul oli eelmisest korrast kõht veel täis või mitte või oli ammu nälg. Aga see kella vahtimine oli ikka jube haige tegu. Palun ärge tehke nii!!!

Salatilehtede kaalumine. Jap. Iga kuramuse spinatileht ja kurgiviil käis kaalult läbi. Jap. Oh õudust, kui seda oli rohkem kui tohib.

No muidugi  täpse kaloraaži ja makroainete tapnutridata.ee lehel taga ajamine. Päris feil tunne oli, kui päevane süsivesikute norm läks paar grammi üle.

Mõtlemisvõime NULLLLL. Kas ma tohin süüa üht või teist asja millegi asemel? Ah, parem ei söö, äkki ei tohi!

Kui palju kaloreid on kalas, kui seda kirjas pole?! Pean silmas siis nt tervena müüdavat lõhet. Oh paanikat, millise numbri ma nutridatas sisestama peaks, ma ju ei tea kaloraaži. Ah..parem jätan söömata siis! Ja kalast ma loobusingi, liiga kaloririkas toit...... SIC!

Lubada endale pastat vm süsikarikast AINULT peale pikka ja rasket jooksutrenni. Ei kunagi muul ajal. Hirm selle ees oli haiglaselt suur. Ja veendumus, et sv teeb paksuks! Krt, ega ikka ei tee küll ju, olgem aus. Söö või öösel tatart, kui tahad, loeb ikka kokkuvõttes kogu sissesöödava energia kogus, rääkigu teised, mis tahavad.

Vihastamine poes toidu ja pere peale. Toidu, sest miks ta pole alla 100kcal 100g kohta ja pere, sest miks ta tahab nii rammusat sööki?!

Paanika päevaplaani muutuse ees. Just selle pärast, et ma arvutasin välja alati, kui palju mul kuskil aega kulub, et jumala eest õigel ajal sööma saaks asuda, ei tohtinud ju söögiaegasid muuta! Nagu mingi lehm kuskil farmis, punkt kell 5 vahepala ja ei mingit juttu. Kui käigud ei klappinud nuumaaegadega, muutsin plaani! Topelt SIC!!!

Olid "toredad" ajad. Kõik selleks, et olla vormis! Parem olen nüüd paksem omade osaliste kiiksudega, mis pole nii laastavad, aga sellised ajad olid jubedad. Et sellest aga kõigest üle saada, tuli lihtsalt tunnistada endale ja teistele, kui halvad on lood tegelikult. See oli esimene ja suurim samm tervenemiseni.

No comments:

Post a Comment